Sellest peatükist leiad sissejuhatava teksti abakuse ajaloost ning olemusest. Lisaks sellele leiad antud tunni läbiviimiseks tunnikava, esitluse ning õppevideo.
Abakus ehk arvelaud on kui kalkulaator, mille abil saab teha erinevaid arvutustehteid. Abakus pärineb Lähis-Idast ning selle ajalugu ulatub 5000 aastani. Põhimõte on välja arendandatud sumerite poolt Mesopotaamiast. Maailmas on levinud kolme tüüpi abakusi, Hiina (suanpan), Jaapani (soroban), ning Vene (schoty). Eestis oli veel 1980. ndate aastate lõpus levinud vene arvelaud. Abakus oli esialgu kasutuses kaubanduses, hiljem levis see tavainimestele. Selle abil õpiti arvutamist. Levis koolidesse ning selle abil parandati peastarvutamise oskust. Eesti koolides enam levinud ei ole, Aasias on see aga koolides siiani kasutusel. Aasias on levinud ka erinevad abakusel arvutamise võistlused, saab sooritada tasemetöid ning eksameid.
Abakus koosneb puitraamist, sellele tõmmatud varrastest ning varrastel olevatest helmestest, mida saab liigutada. Iga varras kujutab endast kindlat järku. Lugemist alustatakse paremalt ning paremalt esimene varras kujutab ühelisi, teine kümnelisi, kolmas sajalisi jne. Puitraam jaotab vardad kaheks osaks, ülemist osa kutsutakse taevaks ning alumist maaks. Maa osa iga helme väärtus on 1 ühik, ülemise osa helmeste väärtus on viis ühikut. Iga helmes kujutas endast kindlat ühikut, näiteks raha, pikkus, kogus. Arvelaua kasutamisel on oluline käeline tegevus. Helmeid tuleb liigutada mõlema käe sõrmedega. Pöidlaga liigutatakse alumise ehk maa osa helmeid ning nimetissõrmega ülemise osa helmeid.
Abakuse põhineb unikaalne peastarvutamise meetod, mida nimetatakse mentaalseks abakuseks (mental abacus). Mentaalne abakus kujutab endast mõttes abakusel helmeste liigutamist sõrmede abil. Vilunumad enam sõrmi arvutamisel ei vaja ning suudavad mõttes ette kujutada abakust, sellel arvude kujutamist ning arvutamist. Abakuse abil on võimalik parandada peastarvutamise oskust, kuid see nõuab pikaajalist harjutamist. Erinevatest uurimustest on selgunud, et abakusel arvutamist tuleks alustada 4+ aastaselt, sest siis tunneb laps ennast arvudega kindlamalt. Harjutama peaks 4-5 korda nädalas, igal korral umbes 30 minutit. Igal harjutuskorral tuleks käsitleda ühte võtet ning harjutatakse, kuni see on selge. Mentaalset abakust saab harjutada alles siis, kui kõik võtted päris abakusel on selged.
Erinevad uurimused on leidnud seost abakuse kasutamise ning peastarvutamise vahel. Uurimuste tulemustest on selgunud, et abakuse õppijatel kulib ülesannete lahendamiseks vähem aega kui neil õpilastel, kes abakusel arvutamist ei õpi. Peale arvutamiskiiruse ning õigete vastuste hulka on uuritud ka õpilaste ajutegevust ning selgus, et abakust kasutavate õpilaste ajuaktiivsus on väiksem. See tähendab, et nad peavad ülesannete lahendamiseks vähem pingutama. Samuti selgus, et abakust kasutavatel õpilastel on paremad aju täidesaatvad funktsioonid, näiteks töömälu, tähelepanu ning püsivus.
Abakus koosneb puitraamist, sellele tõmmatud varrastest ning varrastel olevatest helmestest, mida saab liigutada. Iga varras kujutab endast kindlat järku. Lugemist alustatakse paremalt ning paremalt esimene varras kujutab ühelisi, teine kümnelisi, kolmas sajalisi jne. Puitraam jaotab vardad kaheks osaks, ülemist osa kutsutakse taevaks ning alumist maaks. Maa osa iga helme väärtus on 1 ühik, ülemise osa helmeste väärtus on viis ühikut. Iga helmes kujutas endast kindlat ühikut, näiteks raha, pikkus, kogus. Arvelaua kasutamisel on oluline käeline tegevus. Helmeid tuleb liigutada mõlema käe sõrmedega. Pöidlaga liigutatakse alumise ehk maa osa helmeid ning nimetissõrmega ülemise osa helmeid.
Abakuse põhineb unikaalne peastarvutamise meetod, mida nimetatakse mentaalseks abakuseks (mental abacus). Mentaalne abakus kujutab endast mõttes abakusel helmeste liigutamist sõrmede abil. Vilunumad enam sõrmi arvutamisel ei vaja ning suudavad mõttes ette kujutada abakust, sellel arvude kujutamist ning arvutamist. Abakuse abil on võimalik parandada peastarvutamise oskust, kuid see nõuab pikaajalist harjutamist. Erinevatest uurimustest on selgunud, et abakusel arvutamist tuleks alustada 4+ aastaselt, sest siis tunneb laps ennast arvudega kindlamalt. Harjutama peaks 4-5 korda nädalas, igal korral umbes 30 minutit. Igal harjutuskorral tuleks käsitleda ühte võtet ning harjutatakse, kuni see on selge. Mentaalset abakust saab harjutada alles siis, kui kõik võtted päris abakusel on selged.
Erinevad uurimused on leidnud seost abakuse kasutamise ning peastarvutamise vahel. Uurimuste tulemustest on selgunud, et abakuse õppijatel kulib ülesannete lahendamiseks vähem aega kui neil õpilastel, kes abakusel arvutamist ei õpi. Peale arvutamiskiiruse ning õigete vastuste hulka on uuritud ka õpilaste ajutegevust ning selgus, et abakust kasutavate õpilaste ajuaktiivsus on väiksem. See tähendab, et nad peavad ülesannete lahendamiseks vähem pingutama. Samuti selgus, et abakust kasutavatel õpilastel on paremad aju täidesaatvad funktsioonid, näiteks töömälu, tähelepanu ning püsivus.